Kuidas investeerimispank Kreeka pettusega miljoneid teenis

14 aastat tagasi otsis Kreeka võimalusi Maastrichti kriteeriumite täitmiseks. Need eeldasid säästlikumat majandamist, kuid Kreeka riigi võlakoorem kasvas aasta-aastalt. Appi tõttas investeerimispank, mis riigile 2,8 mld eurose salajase laenu organiseeris, mida raamatupidamises valuutatehinguna kajastati, kirjutab The Nation.

Tehing sisaldas Kreeka välisvõla konverteerimist kunstliku kursiga laenukohustuseks rahvusvaluutas, kasutades fiktiivset turu vahetuskurssi. Selle tehingu tulemusel kadus maagiliselt kahe protsendi jagu riigi võlakohustusi ja investeerimispank teenis 600 mln eurot ehk panga toonasest käibest ligi seitsmendiku.

Kreeka riigivõla agentuuri toonane juht Christoforos Sardelis kommenteeris hiljem Bloombergile, et tegemist oli kahe patuse poole vahelise seksika tehinguga.

Tehing läks aga kiiresti hapuks. Pärast 11. septembri terrorirünnakuid kahanesid riigivõlakirjade tootlused kiiresti ja 2005. aastaks kerkis laenatud 2,8 mld investeerimispanga kasutatud kunstliku kursiga valuutavahetuse valemi tõttu 5,1 mld euroni. Laen restruktureeriti 2005. aastal ning 5,1 miljardist sai põhivõlg. Pank nõustas Kreekat võla peitmise asjus juba ka varem, näiteks vahetult pärast Kreeka eurotsooni liikmeks saamist 2001. aastal.

Kreeka ei olnud aga ainus patune. 2008. aastani kehtinud ELi reeglid lubasid riigivõlga taoliste tehingutega vähendada ning seda kasutas ka näiteks Itaalia, millele organiseeris „kärpe“ JPMorgan.